Oskar Kruus

aus Wikipedia, der freien Enzyklopädie
Wechseln zu: Navigation, Suche

Oskar Kruus (* 29. September 1929 in Vana-Otepää; † 29. Oktober 2007 in Tallinn) war ein estnischer Literaturwissenschaftler, Kritiker und Schriftsteller.

Leben[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Oskar Kruus machte 1947 in Otepää Abitur und immatrikulierte sich 1948 an der Universität Tartu. Nach einem Jahr in der rechtswissenschaftlichen Fakultät wechselte er 1949 zum Fach estnische Philologie. 1953 schloss er das Studium in der Fachrichtung estnische Literatur mit einer „überaus umfangreichen“[1] Arbeit zu Jakob Mändmets ab. Von 1953 bis 1973 arbeitete und forschte er im „Institut für Sprache und Literatur“ der Estnischen Akademie der Wissenschaften in Tallinn. Danach folgten einige kurzzeitige Anstellungen: Von 1973 bis 1974 war Kruus in der Redaktion von Looming, 1974 bis 1975 am Theater in Pärnu, und von 1976 bis 1977 beim Estnischen Schriftstellerverband.

Nach einer freiberuflichen Periode (1977–1986) arbeitete Kruus vier Jahre beim Verlag Eesti Raamat (1986–1990). Von 1993 bis 1997 war er Dozent an der Pädagogischen Universität Tallinn. In dieser Periode holte er auch seine akademischen Grade nach: 1993 Magister und 1996 Doktor.[2]

Oskar Kruus war seit 1970 Mitglied des Estnischen Schriftstellerverbandes.

Wissenschaftliches Werk[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Kruus publizierte seit 1947 Kritiken und literaturwissenschaftliche Untersuchungen. Dabei liegt sein Schwerpunkt auf Faktenreichtum und nicht auf literaturtheoretischen Erörterungen. Häufig hat er zahlreiche biografische Einzelheiten von Autoren zusammengetragen und die literarische Öffentlichkeit mit detailreichem Hintergrundwissen versorgt. Nicht zufällig wurde er in einer Rezension schlicht als „bekannter estnischer Biograf“ bezeichnet.[3] Auch stammt aus seiner Feder eine Darstellung über den Einfluss der Staatsmacht auf die Schriftstellerinnen und Schriftsteller in Estland.[4] In einem anderen Beitrag berichtet er über die Eheschließungen von einer Reihe von Autoren.[5] Ferner hat er eine Monografie über estnische Schriftstellerinnen abgefasst.[6]

Zu einer Reihe von Autorinnen und Autoren hat Oskar Kruus Monografien vorgelegt: Karl August Hindrey, Bernard Kangro, Raimond Kolk, Jakob Mändmets, Juhan Sütiste und Hella Wuolijoki.

Literarisches Werk[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Kruus debütierte 1962 mit einem Gedichtband, dessen Verse als „sehr mittelmäßig“[7] bezeichnet wurden. Es folgte noch ein weiterer Gedichtband, aber die Kritik stellte bald fest, dass Prosa mehr dem Wesen des Autors entspräche.[8] In diesem Bereich legte er denn auch einige Romane vor, wobei allerdings ebenfalls vor allem der kulturhistorische Wert hervorgehoben wurde, während die Sprache und das künstlerische Niveau auf Kritik stießen.[9] So stellt der Historiker (und spätere Ministerpräsident Estlands) Mart Laar lakonisch fest, dass man Oskar Kruus‘ Roman „nicht mit der Prosa von Jaan Kross vergleichen“ könne.[10] Dementsprechend ist auch das Memoirenwerk von Oskar Kruus vor allem im Hinblick auf das darin enthaltene „literaturhistorische Material“[11] gewürdigt worden.

Auszeichnungen[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Bibliografie[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Literaturwissenschaftliches Werk und Herausgebertätigkeit[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Monografien[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

  • Jakob Mändmets. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961. 90 S. (Eesti kirjamehi)
  • Kirjanduslik Otepää Tallinn: Eesti Raamat 1969. 124 S.
  • Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikeset. Tallinn: Eesti Raamat 1971. 338 S.
  • Apokriiva lood. Eesti akadeemilise kirjandusloo juurde. Tallinn: Eesti Raamat 1983, 191 S.
  • Mälestusi Juhan Sütistest. Koostanud O. Kruus. Tallinn: Eesti Raamat 1985. 224 S.
  • Eesti näidendeid 1980 1984. Koostanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat 1987. 236 S.
  • Eesti kirjarahva leksikon. Estnisches Schriftstellerlexikon. Tallinn: Eesti Raamat 1995. 689 S.
  • Kirjanik Raimond Kolk. Elukäik ja looming. Tallinn: Kuldvillaku kirjastus 1995. 175 S.
  • Hella Wuolijoki. Tallinn: Virgela 1999. 303 S.
  • Juhan Sütiste. Elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat 2000. 254 S.
  • (gemeinsam mit Heino Puhvel) Eesti kirjanike leksikon. Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000. 693 S.
  • Bernard Kangro. Elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat 2003. 150 S.
  • Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma. Kuidas kirjanikud abielluvad, kuidas kirjanikud surevad. [Tallinn:] Faatum 2003. 158 S.
  • Karl August Hindrey. Elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat 2006. 61 S.

Artikel (Auswahl)[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

  • Juhan Sütiste noorus, in: Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused III. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1958, S. 166-241 (S. 241-251 = russisches und deutsches Resümee).
  • Valter Kaaveri kirju, in: Keel ja Kirjandus 7/1966, S. 432-442.
  • Karl Ristikivi päritolu ja noorpõlv, in: Looming 10/1982, S. 1409-1420.
  • Jaan Lintrop ajaloo punast niiti otsimas, in: Looming 6/1985, S. 837-842.
  • Vanapagana taastulek, in: Keel ja Kirjandus 1/1986, S. 20-25.
  • Karl Ristikivi üliõpilasaastad, in: Looming 9/1987, S. 1270-1274.
  • Valev Uibopuu kirjandusliku tee algus, in: Keel ja Kirjandus 10/1988, S. 594-600.
  • Transiitreisija sinise värava ees, in: Tulimuld 2/1990, S. 90-96.
  • Kuidas riigivõim on eesti kirjamehi terroriseerinud, in: Keel ja Kirjandus 8/1990, S. 471-490.
  • Bernard Kangro tulek proosakirjandusse, in: Keel ja Kirjandus 9/1990, S. 528-534.
  • Pürgimine laineharjale [über Richard Roht]. in: Looming 5/1991, S. 682-692.
  • C.R. Jakobsoni haigus ja surm, in: Keel ja Kirjandus 3/1993, S. 136-147.
  • Arvo Mägi novellistina, in: Looming 6/1993, S. 835-840.
  • Eesti pagulaskirjandus Saksamaal, in: Keel ja Kirjandus 1/1996, S. 19-25.
  • Hella Wuolijoe tagasitulek kirjandusse, in: Keel ja Kirjandus 8/1997, S. 531-542.
  • Kas Albert Kivikas rajas eesti kirjanduses uusrealismi?, in: Keel ja Kirjandus 9/1999, S. 622-633.
  • Kuivõrd punane luuletaja oli Juhan Sütiste?, in: Keel ja Kirjandus 12/1999, S. 833-839.
  • Juhan Sütiste vanglas, in: Looming 12/1999, S. 1887-1893.
  • Raimond Kaugveri rada kirjandusse, in: Keel ja Kirjandus 9/2000, S. 634-645; 10/2000, S. 723-730.

Literarisches Werk[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

  • Ma tulen Otepäält. Luuletusi 1956-1961 ('Ich komme aus Otepää. Gedichte 1956-1961'). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1962. 75 S.
  • Vahimees põhjanaba teel. Dokumentaaljutustus ('Wachmann auf dem Weg zum Nordpol. Dokumentarerzählung'). Tallinn: Eesti Raamat 1971. 160 S.
  • Tabamata armastus ('Verfehlte Liebe'). Tallinn: Eesti Raamat 1975. 156 S.
  • Rändaja purdel ('Wanderer auf dem Steg'). Tallinn: Eesti Raamat 1977. 73 S.
  • Juhusliku paari mäng. Novelle ('Spiel des zufälligen Paars. Novellen'). Tallinn: Eesti Raamat 1979. 141 S.
  • Loobumised ('Entsagungen'). Tallinn: Eesti Raamat 1980. 154 S.
  • Ärkamised. Novelle ja näidend ('Erweckungen. Novellen und ein Schauspiel'). Tallinn: Eesti Raamat 1984. 156 S.
  • Ajamasinaga Türgimaal ('Mit der Zeitmaschine in der Türkei'). Tallinn: Eesti Raamat 1985. 152 S.
  • Aeg atra seada. Kultuurilooline romaan ('Ziet den Pflug vorzuspannen. Kulturhistorischer Roman'). Tallinn: Eesti Raamat 1986. 460 S.
  • Naiselikkuse seadus ('Das Gesetz der Weiblichkeit'). Tallinn: Eesti Raamat 1986. 187 S.
  • Pühajärve album. Noorsooromaan ('Das Album von Pühajärve. Jugendroman') Tallinn: Eesti Raamat 1989. 254 S.
  • Armastus võõras linnas. Romaan novellides ('Liebe in einer fremden Stadt. Roman in Novellen'). Tallinn: Kupar 1994. 120 S.
  • Unistuste purunemise aastad. Mälestusi 1953-1963 ('Die Jahre, als Träume zerbrachen. Erinnerungen 1953-1963'). Tallinn: Kupar 1996. 216 S.
  • Sajandilõpu suvi ('Der Sommer des Jahrhundertendes'). Tallinn: Eesti Raamat 2000. 184 S.
  • Tahavaatepeegel ('Rückspiegel'). Tallinn: Faatum 2001. 214 S.
  • Parunessi pihtimus ('Die Beichte der Baronesse'). [Tallinn]: Faatum 2004. 96 S.
  • Tiibade kasvamise aastad. Mälestusi 1933-1953 ('Die Jahre, in denen die Flügel wachsen. Erinnerungen 1933-1953'). Tallinn: Eesti Raamat 2004. 116 S.
  • Vabakäiguvang ('Freigänger'). Tallinn: EKSA 2004. 142 S.
  • Pühajärve armastajad. Novellitsükkel ('Die Liebenden von Pühajärve. Novellenzyklus'). Tallinn: EKSA 2005. 125 S.

Literatur zum Autor[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

  • E. Pillesaar: „Poolt ütelda ei tahaks…“, in: Keel ja Kirjandus 2/1963, S. 120-122.
  • Abel Nagelmaa: Mitmekülgselt ning viljakalt. Oskar Kruus 50, in: Keel ja Kirjandus 9/1979, S. 556-557.
  • Valeeria Villandi: Oskar Kruus 50, in: Looming 9/1979, S. 1332.
  • Oskar Kuningas: Ühest vastakaid mõtteid äratanud uudisteosest, in: Looming 10/1984, S. 1426-1428.
  • Mati Hint: Kas kaks vagu korraga ehk kellele kirjutab Oskar Kruus?, in: Looming 4/1987, S. 548-553.
  • Mart Laar: Ärkamisajast nii ja teisiti, in: Looming 4/1987, S. 553-555.
  • Toomas Liiv: Oskar Kruus ja novell, in: Looming 9/1989, S. 1289-1292.
  • „Keele ja Kirjanduse“ ringküsitlus kirjanikele, in: Keel ja Kirjandus 9/1989, S. 561-563.
  • Astrid Reinla: Intelligent teelahkmel, in Vikerkaar 3/1990, S. 85-87.
  • Harri Jõgisalu: Pilte „Pühajärve albumist“, in: Keel ja Kirjandus 2/1991, S. 120-121.
  • Merike Laas: Linnad on võõrad. Aga armastus?, in: Keel ja Kirjandus 9/1994, S. 565-566.
  • Heino Puhvel: Filosoofiadoktori kraad Oskar Kruusile, in: Keel ja Kirjandus 4/1997, S. 286.
  • Uno Laht: Oskar Kaunispea ilus elu, in: Looming 9/1997, S. 1279-1282.
  • Hilve Rebane: Nostalgiat ja kibestust kirjandus- ja kultuurioo taustal, in: Keel ja Kirjandus 12/1997, S. 852-853.
  • Vaapo Vaher: Literaarpatoloogiline Oskar Kruus, in: Looming 4/2002, S. 625-628.
  • Hilve Rebane: Oskar Kruusi memuaare sirvides, in: Keel ja Kirjandus 12/2004, S. 935-936.
  • Märt Väljataga: Uus, parem maailm on me püüd, in: Looming 3/2005, S. 463-465.
  • [Nekrolog], in: Looming 11/2007, S. 1757-1758.
  • Rein Põder: Oskar Kruusi pärand, in: Keel ja Kirjandus 12/2007, S. 1012-1013.
  • Maie Kalda: Oskar Kruusi apellatsioonid. Kolleegi meenutades, in: Looming 4/2008, S. 604-618.

Weblinks[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

Einzelnachweise[Bearbeiten | Quelltext bearbeiten]

  1. Abel Nagelmaa: Mitmekülgselt ning viljakalt. Oskar Kruus 50, in: Keel ja Kirjandus 9/1979, S. 557.
  2. Eesti kirjanike leksikon. Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, S. 232-233.
  3. Vaapo Vaher: Literaarpatoloogiline Oskar Kruus, in: Looming 4/2002, S. 625.
  4. Kuidas riigivõim on eesti kirjamehi terroriseerinud, in: Keel ja Kirjandus 8/1990, S. 471-490.
  5. Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma. Kuidas kirjanikud abielluvad, kuidas kirjanikud surevad. [Tallinn:] Faatum 2003.
  6. Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikeset. Tallinn: Eesti Raamat 1971. 338 S.
  7. E. Pillesaar: „Poolt ütelda ei tahaks…“, in: Keel ja Kirjandus 2/1963, S. 120.
  8. Valeeria Villandi: Oskar Kruus 50, in: Looming 9/1979, S. 1332.
  9. Mati Hint: Kas kaks vagu korraga ehk kellele kirjutab Oskar Kruus?, in: Looming 4/1987, 548-553.
  10. Mart Laar: Ärkamisajast nii ja teisiti, in: Looming 4/1987, 553.
  11. Hilve Rebane: Nostalgiat ja kibestust kirjandus- ja kultuurioo taustal, in: Keel ja Kirjandus 12/1997, S. 853.